Raplamaa põllumehe kogemus: Lemkeni nutiader säästab aega ja tagab parema künnikvaliteedi.
Rait Verrevi juhitav Raplamaa ettevõte Palsam AVR OÜ tegeleb juba kümme aastat mahepõllundusega, kasvatades maheteravilja. Ettevõtte masinapark on üsna suur: kaks CLAASi traktorit, CLAASi kombain, Lemkeni, He-Va, Hardi, Kuhn’I ja Väderstadi põllutöömasinad.
„Mahepõllunduses ikka päris ilma künnita ei saa,“ sõnab Rait Verrev ja tunnistab, et on proovinud ka ilma. „Kündmine on ajamahukas investeering, mistõttu mõni seda ka ei tee.“ Samas nendib ta, et kõike tuleb vaadata põllu- ja kultuuripõhiselt.
Tema ettevõte harib aastas 200 ha põlde, mille kündmiseks on majapidamises Lemkeni ader Juwel 8 TCP VPRO Guide. See nutiader on kasutusel esimest hooaega ja küntud on üle 100 ha. Varem on ettevõttes kasutatud ka KUHNi atra ja Kvernelandi. Mis tahes masinat ostes tuleb põllumehe sõnul aga süveneda, mida makstud raha eest saab.
„Praegu künnan Lemkeni adraga vaos, aga põhimõtteliselt võib künda ka maa peal. On mitu asja, mille pärast eelistan just seda atra: isiklik kogemus on näidanud, et sel on nii parem künnikvaliteet kui ka raami kiirendus, väga mugavad on parallelogrammisüsteem ISOBUS, DuraMaxxi vahetatavad hõlmad ja hüdrauliline kivikaitse,“ selgitab Verrev. Kivikaitse eelis tuleb põllumajandusettevõtja sõnul välja näiteks sügavamat ja kõvemat maad kündes. Kui rõhust peaks jääma väheks, on mulla surve suurem ja ilma kivikaitseta ader ei saa enam aru, kas ees on kivi või on maa raskem, mistõttu hakkab see hõlmasid üles liigutama. Sellega läheb hõlma nurk teiseks ja masin ei künna enam, muld ja liiv aga kahjustavad pika aja peale liigendeid.
Rait Verrev jätkab: „Ka eelsahad on üks huvitav lahendus. Kui vaatame traktori taga oleva adra tööd ja mulla liikumist, on hästi näha, et eelsahk viskab nn esimese mulla ära ja tänu sellele jääb künd must. Ilma selleta jääksid rohukarvad künni peale välja. Võib öelda, et eelsahk teebki põhitöö ära.
Näiteks Lemkeni M3 eelsahad on suurema hõlmaga ja teevad väga head tööd. Kui eelsahad puuduvad, on põld „karvane“.“
Samuti on Verrev rahul võimalusega reguleerida kõiki seadeid kabiinist. „Kui tahad tavalise adraga kündes muuta näiteks esimese vao hõlmalaiust või sügavust ja külgkallet, tuleb reeglina traktor kinni pidada, kabiinist välja minna ja neid käsitsi keerata. See on ajakulu. Siis tuleb välja, et keerasid valele poole, pead traktori uuesti kinni ja lähed jälle välja. Nutiadraga käib kõik sõidu pealt. Kui oled kord juba nutiadraga tööd teinud, siis enam käsitsi reguleeritavat atra ei taha.“
Verrev märkis ära ka GPS RTK süsteemi lahenduse. „ GPS RTK aitab künda sirgeid vagusid ja millega on võimalik kergelt kiilus või kõvera servaga põllud ilusti sirgelt ära künda selliselt, et saab põldu alustada ja lõpetada täis adralaiusega kündes, mis vähendab oluliselt nii kündmisele ja hiljem ka servade silumisele kuluvat aega. Samuti aitab GPS põlluotsad seestpoolt väljapoole ära künda, jagades ise kündmist vajava ala töökäikude vahel ära, et ei tekiks poolikuid ja kiilus töökäike.“
Adra hõlmadest rääkides kiidab mees ka Lemkeni väga häid DuraMaxxi ribihõlmu, mille ribid on konksudega liimitud ja eriti libedad võrreldes tavalise metalliga. Seetõttu ei haaku hõlmale palju mulda. „Kui vaadata seda põldu, ei ole siin näha sellist künniviilu või „vorsti“, nagu tavaliselt kündmisel tekib. Ribihõlm teeb selle töö väga hästi ära.“
Mis on DuraMaxxi hõlm?
Uutel atradel on palju täiendusi nagu DuraMaxxi hõlmad, mis on olnud kasutusel juba aastaid Juweli atradel. DuraMaxxi ribi- ja tavahõlmad on valmistatud kõrge süsinikusisaldusega terasest ilma poldiaukudeta, mistõttu on hõlmad kulumiskindlamad ja seeläbi pikeneb ka eluiga. Hõlmad on disainitud nii, et neid saab vahetada kiirelt ilma tööriistadeta. Ribihõlma eelis on see, et igat ribi on võimalik vahetada eraldi. Lisaks pakub Lemken ka plastist ribisid, mille saab väga kleepuvate muldade korral kiirelt terasribide asemele panna.
Verrev tõi DuraMaxxi eelisena veel välja sellegi, et ribisid on võimalik vahetada ükshaaval. „Kui lähen näiteks turbamaid kündma ja olemasolevatest ribidest jääb väheks, saan kiiresti kasutusele võtta mõne plastribi. Vahetamine on väga lihtne: üks rõngasplint lahti ja uus ribi asemele. Poltidega tegelemine võtaks rohkem aega ja paljud jätavad seetõttu ribid ka välja vahetamata. See aga annab tulemuseks halva künnikvaliteedi, millega tuleb kas leppida või siis kulutada hiljem aega kultivaatoriga silumisele. Kui vaatame praegu minu põldu, mis on kohati savine, näeme, et mõni koht jääb läikima, aga kui ma kasutaksin tavalist hõlma, oleksid siin praegu ilusate künniviilude asemel „vorstid“. Kevadel on selliste „vorstiviilude“ silumine ajamahukas.“
Soovime Rait Verrevile rahulikku talve ja kevadel, muu hulgas ka tänu Lemkeni adra heale tööle, edukat vastuminekut uuele hooajale.